E küsis just, et kuidas me romantiline reis möödus.
et nii ta mööduski.
me mölutasime kogu hommiku maha. ja siis mölutasime lõuna ka takkaotsa. lahkusime linnast koos tipptunniga...tööpäev oli osadele ja nad sõitsid koju.
mis ei olnud eriti hea, sest sadas vihma, oli palju rekkasid ja ma ei näe piisavalt oma prillidega, et teha kurvilisel kiirteel 120, kui nähtavus on määratav ainult sinu ees sõitva auto tagatuledega.
otsisisme oma
B&Bi üles.
see oli nii kaunis. nii ingellik.
kogu magamistuba oli täis tilulilusid ja küünlaid.

ja seal oli kassiema oma 4pojaga, kes olid vähe suuremad juba. Pikkjald püüdis sellele hallile pai teha ja kass teatas selle peale "sshhhhhh!" ja rohkem kumbki meist ei proovinud. igaks juhuks noh.

ja hommikust süües hämmastusin söögisaali üle. see oli veranda, mis oli täis pikitud kaunistus kaunistuse järel. lae all rippus pesunöör väikeste riietega ja teine mis oli täis "aitäh!" kaarte.
vaude. ja süüa sai sealt päris palju.

ja Varberg oli lahe linn.
peaks suvepealinn olema. surfarid ja muu selline.
meri oli vörratu. ookean ju!
näiteks selline külm-ujula on seal. aegajalt oli näha palja pepuga tädisid-onusid vette ronimas ja välja ronimas. seal pidavat saun olema.

ning kas ma ütlesin, et lained olid võrratud!

igatahes oli hea olla.
ostsin endale väga väga ilusa kleidi 50% allahindlusega, kuid siiski maksis rohkem kui oleks pidanud kulutama. aga ma näen selles nii kena-kena välja.
ja istusimegi autosse, sõitsime ilma ummikuteta linna tagasi.
mõõõõõnus.
täna peaks olema esimene tööpäev, aga ma kodus. ma olen haige.
käisime isegi polikliinikus. ma küll proovisin ooteruumis olles Pikkjalale selgitada, et see ei ole niiiiiiiiiiiiiii oluline arstile minna. aga ta ei jäänd nõusse, pigem vist selle pärast, et ta luges mingit krimkat ja ta lihtsalt ei kuulanud, mis rääkisin.
aga olin rahul endaga, rääkisin registratuuris rootsit ja arstiga rootsit.
koohutav. me ootasime üle 30minuti ja arst oli minuga samas toas 3 minutit, vaatas mu kurku (ma ütlesin talle kohe, et mul on mu viimane mandel paistes ja põletikus ja mul on põskkoopapõletik), nentis, et jah, ongi. ja jalutas välja.
sain rohud apteegist ja olengi kodus.
parem on. täiesti uskumatu.
aga naljakas on see, kuidas siin mu nime hääldatakse. sest LL on küll olemas, aga kirjutatud väga teistmoodi, aga mu perekonnanimi tekitab segadust. tähed on samad aga nende konsetratsioon vale.
täna kutsus blond õde mind "LL Armumine".
atsih!
ma nüüd lähen uuesti salfakate järele.
Sildid: Uus ajastu