Karu-Kati seiklused

Elu Bullerbi laste külas, kus muru on roheline ja taevas sinine ning probleeme lahendatakse heas lootuses ja usus.... ehk siis minule väga vôôras kultuuriruumis.

Nimi:

neljapäev, detsember 27, 2007

vau efekt!

ma kohtasin täna Pikkjala söpra Peter.
Peter söidab, koos oma naisega, purjekal maailmameredel. päriselt.
praegu jäi paat austraalia vetesse, sest nad pidid tulema siia ja varsti ka Austriasse, sest ta vanemad surid ja asjad vajavad ajamist.
aga muidu teebki ta seda, et seilab merel.

muidu on ta muhe. meil oli väga tore. ta kysis mult Esti kohta, EU kohta ja keelte kohta. ning rääkis haidest ja piraatidest ja seilamisest ja uusmeremaast.
vau.
ma päriselt ka ei kujutand ette, et midagi sellist vöib teha.
et sa lihtsalt lähed ja elad ja teed mida sa tahad.
muidugi enne tuleb pisut töötada ja pisut raha teenida ja lapsed suureks kasvatada.

minu jaoks täiesti yllatav kohtumine. sest ma pole elus kunagi sellist inimest kohand.
naljakas, kui ta meil uksest sisse astus, heitsin talle pilgu ja mu möte oli "jip, ta on ok!".

homme söidame yhte rannalinna. ja oleme seal B&B's öö. plaan: vötta kaasa 17rtsi nais disaineritest rääkiv raamat, vöibolla Monopol, mis Pikkjalale jöluks kinkisin (Simpsonite oma noh!) ja mitte midagi teha.
mmmm, kölab pönevalt.

Sildid:

laupäev, detsember 22, 2007

Minu Jöulupuu!


selline ta on, vähe matsakas ja kiitsakas, kuid väga armas. kahju, et löhna kaasa ei saa panna.
kaunistasin teda hoolega. isegi sortsu viskit valasin vette.... siin räägitakse, et peaks. nyyd peab meeles pidama, talle aegajalt vett anda.
ilus juh!

eile olime EMiga yhel eesti perel kylas. kypsetasime leiba. päris juuretisega ja puha. tegime lehmakommi moodi komme ka. räääkisime tunde ja naersime. saime seljankat syya.
mmmmmmm, ma ytlen. täiesti uskumatu.

täna läheme nyyd poodi (Pikkjalg riietab end, ma loodan) ja ostame söögid ära pyhades. tegin nimekirja, eks näis kui palju rahvast poes on. arvatavasti liiga palju.
täna öhtul tuleb 2 eesti tibi oma rootsi meestega. teeme kolmekäigulise öhtusöögi ja nautleme.

ja siis ongi 23.
see aasta oleme koos tibide ja Pikkjalga ta ema juures. boonusena räägib ta ema ainult taanit, mis tähendab, et ma eriti ei möika, mis toimub. monoloogiline öhtu minu jaoks.... tema mu rtsist saab aru, aga mina tema taanist mitte.
aaa, et kus ta elab? siinsamas, Göti äärelinnas.
kingitusi on kuuse all parajalt palju. armas.
tegelen parasjagu äraarvamisega, mida ma Pikkjalalt jöuluks saan. eelmine aasta panin 10nesse... vaatasin kuuse all oleva paki peale ja ytlesin "teekann, sealt poest". ja mul oli öigus.

okeika. ma nyyd poodlema. kardan pisut seda rahvamassi. siin on hullumeelsed shoppajad, ma ytlen.
ja lund pole, aga sellest pole sugugi hullu. mönus on.

Sildid: