kas keegi on su suhkruleivale pissinud?*

Pilt naabruskonnas oleva maja aiaväravast. Tavaliselt kurja koera silte siin pole. koeri pole ketis ka. aias lukutaga ka mitte. köik tuduvad ilusti omaniku kaisus.

ytlesin Pikkjalale, et kui ta taanit räägib, siis on ta nii mehelik-mehelik...hääl jämme ja köla teine kui inglite ja rtsi keel.
kysisin, kuidas talle kölab kui ma räägin esti keel?
ta vastas: nagu intelligentne somm, kes on kokaiinist pilves.


ja see suhkruleiva vanasöna on tölge taanikate keelest. sealt see vestlus alguse saigi.

Parem hilja kui veel hiljem...

sain oma telefoni-kaamera ja arvuti suhtlema.
panen ylesse lubatud pilte....
munadest, mis tegin:

muna nartsissiöiega

muna ylastega

muna heinaga

ja muna pajutibuga (suur tume laik) ning veel millegiga.
köige enam meeldib mulle selline värvimine, kus muna tyhjaks puhutakse, sest siis ei pea muna löpuks ära sööma vöi stressama kysimusega "kas nädalaaega soojas seisnud värviline muna on veel söödav vöi ei?"

ja siis pilt Paula lehvik-koerast.
ma siiamaani leian oma toidu seest ta karvu... kuigi nii kui ta koju tagasi sai viidud tolmuimejaga sai köik karvad kokku aetud. nii ma naiivselt arvasin siis....


mis siis veel...
aa shokolaadi taevas sai avastatud. kui koju jalutasime, siis leidsin shokolaadi tehase ja poe. tehas on rohkem yhe-mehe-bänd....aga selle eest poe valik vöttis mind sönatuks.

teenuste nimekirjas oli shokolaaditryhvlite tegemise koolitus ning sinna ma tahan tulevikus minna. jah, sai veel valida, kas tahad shokolaadi purskaevu ka koos puuviljadega, siis maksad 30seki inimesepealt lisaks. OOOHH!!


nii, mis siis veel ylespanemata on.
jah, reedel sai ju löunapausi ajal sooja ilma töttu jäätist ostetud.
jäätisel nimeks Ämblikmees. ilus mahlajäätis potisinise ja puhta punasega.
aga väikesed körvalnähud olid....

pesin siis suu seebiga puhtaks ja näts suhu.
Therese ytles, et ma suu kinni hoiaks, sest ma nägevat välja nagu koll.
juhendaja mainis, et näeh, läheb hästi su imidziga kokku (appi, kuidas see söna kirjutatakse? oh, ma pean tunnistama, et mu öigekeel on kahtlane.)
igatahes mossitasin oma boksis tykk aega ja mötlesin, et... ma ju proovin olla kontorinimene. seelik ja kontsakingad ja jakk. aga ikka ikka ikka, kui ma tulen kogemata sinise keelega tööle, öeldakse "nii sinulik".
ning kogu sellest paanikaga unustasin shokolaadi muhfini lauapeale. eks siis esmaspäeval saan näha, kas ja mis sellest alles jäänud on.

aga nyyd botaanika aeda.
vaatab, kui palju ja mida öitseb.