ma lugesin raamatuid jälle.
lemmik sari on McCall Smithi raamatud, No1 ladies detective agency.
kolmas raamat sai läbi, kaks veel jäänd.
pean poodi minema.
yks parimatest kohtadest:
teema.... tädi detektiiv läheb oma kihlatuga poodi, et ta saaks sörmuse. tal ilus mehaanikust kihlatu.
"you are fortunate man, " said the jeweller. "not every man can find such a cheerful, fat woman to marry there are many thin, hectoring women around today. this one will make you very happy."
MR J.L.B. Matekoni acknowleged the comliment "yes," he said. "i am a lucky man."
"and now you must buy here a very big ring," went on jeweller. "a fat woman cannot wear a tiny ring."

peale kaks päeva kodus diivanil olemist ja kolmanda hooaja GilmoreGirlsi vaatamist on palju parem olla.
mul polnd vist isegi palavikku aga väga näru oli olla.

ma olen ikka paras memmekas, kui haige olen.

ma nyyd riidesse ja siis töökaaslastega restosse yhte synnat tähistama. nii haige ma ju ometi ei ole, et sinna ei saaks minna.

praegune debatt iseendaga: räpane inimene vöi mitte korraarmastaja.
ah pilt alguses?
lemmiktädi saatis mulle pilte sellest ajast, kui me vihmases estis ringi rallisin.