Karu-Kati seiklused

Elu Bullerbi laste külas, kus muru on roheline ja taevas sinine ning probleeme lahendatakse heas lootuses ja usus.... ehk siis minule väga vôôras kultuuriruumis.

Nimi:

laupäev, veebruar 24, 2007

Head Vabariigi Aastapäeva!



tehtud!

ma kohtasin löpuks ometi Göti estlastega.

lahe.

aktus oli. väga pidulik. laulu ja könede ja lippudega.

kananaha sain (meil aiaäärne tänaval) ilulauludest ja hymni ei suuda ma ikka viisakalt laulda.....

lahe.


pärast oli pidu ka, aga sinna ei läinud, sest meldimine (elus esimest korda kuulen seda söna. mu keelekörvadest söbrad... ka te teate, mida see tähendab) oli läbi.


läksime paari tibiga kohvikusse. löpuks jäi meid vaid kolm ja me narsime ning lobisesime väääga vääga pikalt.

kohviku omanikud olid nii tydinud, et avasid aknaid ja uksi ning pesid pörandaid. kysisid, kas vöivad nöusid ära viia jne jne.

tibid isegi viisid yhe koogi tagasi, sest seal oli liiga palju zelantiini peal.....

pole ime, kui kohvik paneb varsti sildi "Estlastele keelatud".


aga lahe oli.

tore oli kohata inimesi, kes said must aru ja itsitada koos.

nad on köik ajutiselt siin 5-8aastat olnud.


armas.

tunnen end röömsa ja esti keelest läbiimbununa.


oota... tahtsin öelda, et tore oli näha löpuks nö välisestlaste kogunemist seest poolt. vau!

ning kuulda, kuidas yks vanem naine kooris oli öelnud teisele "näe, ma unustasin munile värvi peale panna!"

ära nyyd ropusti mötle, see on rtsi keeli suu.

Sildid: